Postimees: Stardipaik – ettevõtliku hundi rind on rasvane

SPORDI RAHASTAMINE. «Hustle’imist (asjaajamist – toim.) oli päris palju, aga kõik oli seda väärt. Elus ja spordis ei peagi asjad lihtsalt tulema,» meenutas vasaraheitja Kati Ojaloo, kuidas ta kogus raha uues ühisrahastusplatvormis Stardipaik. Eestis esimesena vaid spordile orienteeritud projektide jaoks mõeldud platvorm on seni töös olnud ligikaudu viis kuud ning kogub järjest hoogu: just lõppes 14. edukas projekt ning Eesti sportlaste toetuseks on kogutud peaaegu 30 000 eurot.

Möödunud aasta detsembri lõpus tööle pandud stardipaik.ee võttis eeskuju mujal maailmas toimivatest spordi ühisrahastamise platvormidest (nt rallye.com) ja Eestis töötavatelt platvormidelt hooandja.ee ning crowdestate.eu, kuid Stardipaigas kogutakse raha vaid spordiprojektidele. Üks esimesi õnnestumisi oli aasta alguses lõppenud Kati Ojaloo ja Anna Maria Oreli projekt, kus vasaraheitjad kogusid raha Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuvaks laagriks. Neidudel õnnestus eesmärgiks seatud 1090 eurot mitte ainult kokku saada, vaid koguni ületada ja lõpetada projekt 1317 euroga. «Stardipaik ise pöördus meie poole. Tahtsime Facebookis teha oma sõpradele samasugust algatust, aga siis Stardipaigast helistati, et paneksime nende platvormi üles,» selgitas Ojaloo, kuidas nad napilt pärast uudse rahastamisviisi töölehakkamist Stardipaigani jõudsid.

Südikad neiud ei peljanud sedagi klauslit, et kui projekti lõputähtajaks summat 100% väärtuses koos pole, siis kantakse raha toetajatele tagasi ning sportlased jäävad tühjade kätega. «Leidsime, et ei küsigi tervet eelarvet, vaid ainult osa. Otsustasime, et võtame selle riski, ega kahetse, sest tulemus oli pingutust väärt. On väga tänuväärne, et selline platvorm sportlastele loodud on,» tunnistas Ojaloo, et esimese katsejänese staatus tasus igati ära.

Kuldne kolmik: summa, projekt, reklaam

Stardipaiga juhatuse liige ja üks eestvedaja Kristel Kõiv selgitas, et nende väljundi mõte ongi pakkuda abivajajatele lihtsat kohta, kus ja kuidas raha küsida, kuid oluline on ikkagi eesmärgi jaoks hädavajaliku summa kokkusaamine, mitte niisama taskuraha teenimine.

«On tähtis, et huvilised mõtleksid korralikult läbi, millist konkreetset summat neil vaja on,» rääkis Kõiv. «Võib ju juhtuda, et kui sihiks seatakse suur summa ja saadakse kokku vaid osa, siis ei kasutata seda eesmärgipäraselt. Ja samas kui projekti algatajad teavad, et nad mingisuguse summa niikuinii endale saavad, siis ei pruugi nad projekti eesmärgi täitmisega üldse vaeva näha,» selgitas Kõiv, miks ebaõnnestunud projektide puhul raha sportlasteni ei jõua, vaid annetajatele tagasi kantakse.

Kui Ojaloo ja Orel olid ühed esimesed Stardipaiga õnnestujad, siis hetkel viimati täitunud projekti algatajate seast leiab maastikurattur Martin Loo, kes kogus raha MK-etappidel osalemiseks, et seal omakorda koguda 2016. aasta Rio de Janeiro OMile kvalifitseerumiseks vajalikke punkte.

Loo tunnistas, et enne projekti ülesseadmist olid tal omad hirmud. «Mulle tutvustati seda Stardipaiga asja juba veidi enne, kui see üldse valmis sai. Suurim kahtlus oli muidugi summa kokkusaamine ning ka see, kui mahukas (kallis) projekt teha,» muljetas Loo.

Konkreetse summa paikapanemine pole aga ainuke, mis rahaküsijal läbi tuleb mõelda – vaja on kirjutada ka korralik projekt ning hiljem teha rohkelt promotööd. «Minu projekt läks üles ajal, mil algasid esimesed võistlused, ja lootus oli, et tulemused teevad kampaaniat, ja usun, et tegid ka. Jagasin projekti Facebooki lehel kokku vist kolm korda, aga muidugi oli neid, kes seda omakorda jagasid,» rääkis Loo oma eduka projekti järel.

Kõiv selgitas omakorda, et reklaam ongi suuremas osas projekti enda algataja õlul ning ettevõtmise edukus sõltub sellest väga suurel määral. «Projekti algatajal on põhivastutus. Igal projektil on oma kogukond ja võib öelda, et laias laastus jagunevad toetajad 80% ja 20% ehk suurem osa toetajaid tegelikult tunneb konkreetseid rahaküsijaid. Seega jõuab nende inimesteni kõige paremini just projekti algataja, mitte meie. Küll saame meie oma Facebooki lehel ja mujal infot jagades juba algatajate reklaamitud asju edasi postitada,» rääkis Kõiv ning tõi heaks näiteks Tammeka jalgpallinaiskonna projekti.

Nimelt soovisid tartlannad soetada uusi võistlussärke ja selleks küsiti 1200 eurot. Kuigi eesmärgiks oli seatud kolm nädalat, tegid Tammeka projektiga seotud inimesed ise sotsiaalmeedias nii head promo- ja kihutustööd, et eesmärk sai täidetud vaid nädalaga.

Hetkel on Stardipaigas pooleli viis projekti: raha koguvad epeevehkleja Julia Beljajeva, tai- ja kikkpoksija Edvin-Erik Kibus, ujuja Kregor Zirk, Eesti rulliluuisutajad ning Eesti ammulaskmise koondis. Sealjuures on juba enne tähtaja lõppemist täitnud oma eesmärgi nii Zirk kui Beljajeva – seega peagi on Stardipaigas läbi viidud 16 edukat projekti, ebaõnnestunud on seitse projekti.

Allikas: http://sport.postimees.ee/3206003/stardipaik-ettevotliku-hundi-rind-on-rasvane